Kui nakatunute arv ei kasva ja nakatumiskordaja kõver pigem nina allapoole suunab, langetatakse ilmselt järgmise nädala algul otsus lubada plaaniline eriarstiabi, hambaravi ja erakliinikute vastuvõtud järk-järgult taastada. Mõned kliinikud on sellega alustanud juba omaalgatuslikult ka varem.
Eraõiguslik SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik postitas teisipäeval oma Facebooki seinale teate, et alustab taas plaanilise raviga ning kutsub üles omale aegu kirja panema. Registratuurist pakutakse patsientidele esimesi vabu aegu silmast silma kohtumiseks arstiga alates esmaspäevast, 20. aprillist.
Õiguskantsler Ülle Madise saatis möödunud nädalal küll sotsiaalministeeriumile märgukirja, milles selgitab, et terviseametil polnud juriidilist õigust eraravi peatamisse sekkuda, vaid seda pidanuks tegema sotsiaalminister, kuid sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütleb, et korraldust õigustühiseks kuulutatud ei ole. Ametlikult on era- ja eriarstiabi andmine jätkuvalt peatatud.
“Seal on selline juriidiline vaidlus õiguslike aluste ja vormistuse suhtes, aga ma arvan, et tänase päeva jooksul või hiljemalt homme läheb välja ka ministeeriumi ja terviseameti juristide ühine vastus, kus selgitatakse, milliestest sätestest ja kaalutlustest see korralduse sisu ja väljaandmise tase lähtus. Juristid selgitavad omavahel õiguslikke aspekte, aga see ei tähenda, et korraldus ei kehtiks,” ütleb Paluste.
Ta ütleb, et samal ajal käivad ettevalmistused hoopis uue korralduse ettevalmistamiseks – piirangute leevendamisest teatamiseks.
“Otsus võib tulla järgmise nädala esimeses pooles, kui mingit uut järsku tõusu ei teki. Eksperdid on praegu seisukohal, et pigem on olukord stabiliseerumas, nakatumiskordajad näitavad seda, et kui mingit järsku muutust ei teki, siis tõenäoliselt stabiliseerumisele võib hakata järgnema juhtude arvu langus,” ütleb Paluste. “Kõik on arusaadavalt ootel, patsiendid ootavad, edasilükatud plaanilised tegevused vajavad ka tegelemist, kus pikalt enam ei kannata.”
Paluste sõnul toimusid teisipäeval-kolmapäeval koos eratervishoiu esindajatega juba ka väljumisstrateegiat puudutavad koosolekud.
Kui otsus plaanilise ravi järk-järgulisest taastamisest tuleb, teatatakse sellest pressikonverentsil ja seejärel hakkab see kehtima põhimõtteliselt kohe, mitte pika etteteatamise ajaga ette.
Ta möönab, et kõik erakliinikud pole plaanilise ravi peatamise keelust kinni pidanud – konkurendid on sellest ministeeriumit aeg-ajalt teavitanud. Karistatud aga kedagi keelust üleastumise eest pole.
“On erinevaid signaale jõudnud, naabrivalve tundub valdkonnas hästi toimivat, meile on sellist infot saadetud,” möönab Paluste. “Eesmärk pole ju kedagi karistada ja sanktsioone rakendada. Pigem oleme piirdunud täiendavate selgitustega, miks seda vaja oli ja miks seda peaks tegema. Efekt, mida me soovisime, tegelikult saavutati – suurem osa tegevusest peatati, tänu sellele vabanes ka hulgaliselt terivshoiutöötajad, kes vabatahtlikult läksid appi sinna, kus seda abi vajati. Üksikute asutuste karistamine, kes võib-olla kas ei olnud väga teadlikud või lihtsalt otsustasid mitte seda teha, polnud üldse eesmärk.”
Toimetaja: Merilin Pärli